Teksti suurus:
A A A

Võrumaa maleva põhimäärusVõrumaa maleva põhimäärus.docx »

Lisa 15
Kaitseliidu ülema  2021. aasta käskkirjale
„Malevate põhimääruste kehtestamine ja
sellega seotud muude käskkirjade muutmine“
 
 
Võrumaa maleva põhimäärus
 
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
 
§ 1. Maleva staatus
Võrumaa malev on Kaitseliidu struktuuriüksus, mis asub Lõuna Maakaitseringkonna vastutusalas ning allub Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 1 punktides 2 kuni 4, lõikes 2 nimetatud korrakaitseorgani ülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisel Lõuna maakaitseringkonna pealikule.
 
§ 2. Esindamine
Oma ülesannete täitmisel esindab malev oma pädevuse piires Kaitseliitu.
 
§ 3. Maleva nimi inglise keeles
Estonian Defence League Võrumaa District
 
§ 4. Koostöö tegemine
Malev teeb oma ülesannete täitmisel koostööd Kaitseliidu teiste struktuuriüksuste, Kaitseväe väeüksuste, kohalike omavalitsusüksustega ning Kaitseliidu ülema määratud ulatuses Eesti ja välisriikide asutuste ja isikutega.
 
§ 5. Asukoht
Võrumaa maleva staabi asukohaks on Karja tn 22, 65608 Võru linn.
 
§ 6. Pitsat, sümbolid ja asjaajamine
(1) Maleva ja allüksuste sümbolid, eraldusmärgid ja teenetemärgid kehtestab Kaitseliidu keskjuhatus ning nende kandmise korra Kaitseliidu ülem. Ettepaneku maleva ja allüksuste sümbolite, eraldusmärkide ja teenetemärkide kehtestamiseks esitab maleva juhatus.
(2) Dokumentide vormistamisel ja pitsati kasutamisel lähtub malev Kaitseliidu asjaajamiskorrast.
 
§ 7. Järelevalve
(1) Kaitseliidu ülem teostab maleva tegevuse üle haldus- ja teenistuslikku järelevalvet täies ulatuses.
(2) Maakaitseringkonna pealik teostab oma maakaitseringkonna vastutusalas asuva maleva tegevuse üle haldus- või teenistuslikku järelevalvet maleva poolt Kaitseliidu kodukorra § 19 lõikes 1 märgitud ülesannete täitmise üle või Kaitseliidu ülema poolt määratud ulatuses.
 
 
2. peatükk
MALEVA VASTUTUSPIIRKOND, MALEVA ÜLESANDED,
MALEVA JUHTIMINE, MALEVA KOLLEGIAALSED ORGANID,
MALEVA STRUKTUUR JA KOOSSEIS
 
§ 8. Maleva vastutuspiirkond
Võrumaa maleva vastutuspiirkond on Võru maakonna haldusterritoorium.
 
§ 9. Maleva ülesanded
Malev oma vastutuspiirkonnas:
1) tagab liikmeskonna valmisoleku reageerimiseks erinevatele kriisidele;
2) annab maakaitseringkonna pealiku koordineerimisel tegevliikmetele sõjaväelist väljaõpet ning valmistab Kaitseväele ette riigi sõjalist kaitsevõimet;
3) osaleb maakaitseringkonna pealiku juhtimisel ja koordineerimisel elanike turvalisuse suurendamises ja tagamises ning Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud korrakaitseülesannete ja lõikes 31 nimetatud Kaitseväe ülesannete täitmisel;
4) annab liikmetele mittesõjaväelist väljaõpet ja koolitust;
5) osaleb sõjaväeliste ja riigikaitse teemaliste väljaõppeürituste korraldamisel ning teeb koostööd täidesaatva riigivõimu asutusega ja kohaliku omavalitsuse üksusega, eraettevõtetega ja füüsiliste isikutega;
6) teeb Kaitseliidu ülema määratud ulatuses koostööd riigiasutuste, komisjonide, haiglate, kohalike omavalitsuste asutuste ja vabatahtlike organisatsioonidega Kaitseliidu seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
7) teeb elanike turvatunde suurendamiseks koostööd kohaliku omavalitsuse üksusega, eraettevõtetega ja füüsiliste isikutega;
8) teeb koostööd Naiskodukaitse ringkonnaga, Noorte Kotkaste malevaga ja Kodutütarde ringkonnaga ning tagab neile administratiiv- ja tagalatoetuse;
9) toetab riigikaitsealast teavitus- ja haridustegevust ning riigikaitseõpetuse korraldamist koolides;
10) edendab kehakultuuri ja sporti liikmeskonna hulgas;
11) edendab maleva seltsielu;
12) täidab muid Kaitseliidu seadusest tulenevaid ülesandeid.
 
§ 10. Malevapealik
(1) Malevat juhib malevapealik, kelle ülesanded on sätestatud Kaitseliidu seaduses, Kaitseliidu kodukorras ja ametijuhendis.
(2) Malevapealik allub vahetult Lõuna maakaitseringkonna pealikule.
(3) Malevapealiku vahetus alluvuses on maleva staabiülem, allüksuste pealikud, malevapealiku abi, Naiskodukaitse instruktor, Noorte Kotkaste instruktor, Kodutütarde instruktor, võitlusgrupi kontaktisik, maleva erialase ja valdkondliku tegevuse erialapealikud, eriala- või valdkonnapõhise üksuse pealikud ning struktuuriüksuste välised maakaitseringkonna koosseisu kuuluvate malevate vastutuspiirkonnas moodustatud sihtüksuste juhid/koordinaatorid.
 
§ 11. Maleva kollegiaalsed organid
Maleva kollegiaalse organi moodustamine, ülesanded, liikmeks saamine ja liikme volituste kestus on sätestatud Kaitseliidu kodukorras.
 
§ 12. Maleva struktuur ja koosseis
(1) maleva allüksused on:
1) malevapealiku administratsioon;
2) maleva staap;
3) Võru malevkond;
4) Antsla üksikkompanii;
5) Rõuge-Vastseliina üksikkompanii.
(2) Malevapealiku administratsiooni kuuluvad isikud alluvad otse malevapealikule käesoleva põhimääruse paragrahvi 20 lõigetes 6, 8 ja 10 märgitud erisustega.
(3) Maleva palgalise koosseisu määramine, Kaitseliidu tegevliikme ametikohale ja erialapealiku ametikohale nimetamine toimub Kaitseliidu ülema poolt kehtestatud korra kohaselt.
(4) Maleva juurde võib luua riigikaitse laia käsitluse tarbeks (sõjaliste ja mittesõjaliste operatsioonide toetamiseks) ja Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 1 märgitud ülesannete paremaks täitmise tagamiseks eriala- või valdkonnapõhist üksust (edaspidi üksus), millel puuduvad kollegiaalsed organid. Üksus luuakse malevapealiku taotlusel Kaitseliidu ülema käskkirjaga.
(5) Üksuse loomisel määratakse ära selle juhtimise korraldus, koosseisu suurus, ülesanded ja ametinimetused ning varustuse tabel.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 märgitud üksuse loomisele ei laiene käesoleva põhimääruse 3. kuni 6. peatükkides toodud nõuded ja tingimused.
 
 3. peatükk
Allüksuse JA SELLE SISESE ÜKSUSE moodustamine, reorganiseerimine,
nime muutmine ja tegevuse lõpetamine
 
§ 13. Maleva allüksuse vormid ja liikmete arvu miinimum
Maleva allüksused jagunevad selle liikmete arvust lähtuvalt järgmisteks vormideks:
1) malevkond – liikmete arv on vähemalt 150;
2) üksikkompanii – liikmete arv on vähemalt 70;
3) üksikrühm – liikmete arv on vähemalt 25;
4) üksikdivisjon – liikmete arv on vähemalt 100;
5) üksikpatarei – liikmete arv on vähemalt 70;
6) orkester – liikmete arv on vähemalt 15.
 
§ 14. Allüksuse moodustamine
(1) Allüksuse saab moodustada, kui on täidetud käesoleva põhimääruse paragrahvi 13 lõikes 1 märgitud allüksuse minimaalsele arvule vastavaid liikmete nõusolekuid ja/või avaldusi loodava allüksusega liitumiseks.
(2) Allüksuse moodustamiseks kutsub asutamiskoosoleku kokku moodustatava allüksusega liitumiseks avalduse esitanud Kaitseliidu tegevliige (edaspidi koosoleku kokkukutsuja).
(3) Asutamiskoosolekust võivad osa võtta kõik moodustatava allüksusega tegevliikmeks liitumiseks avalduse esitanud isikud.
(4) Asutamiskoosolek on otsustuvõimeline, kui sellest võtab osa koosoleku kokkukutsuja ja 1/3 moodustatava allüksusega liitumiseks soovi avaldanud isikutest.
(5) Asutamiskoosolekut juhatab koosoleku kokkukutsuja.
(6) Allüksuse moodustamiseks ettepaneku tegemiseks võetakse otsus vastu lihthäälteenamusega.
(7) Otsuse allkirjastavad koosoleku juhataja ja protokollija.
(8) Otsus allüksuse moodustamise ettepaneku kohta edastatakse koos üksusega liitumise avaldustega malevapealikule.
(9) Malevapealik esitab 14 tööpäeva jooksul, arvates otsuse koos kõigi üksusega liitumise avalduste saamisest, Kaitseliidu ülemale põhjendatud taotluse allüksuse moodustamiseks ja põhimääruse muutmiseks ning kandidaadi nime allüksuse pealikuks määramiseks.
(10) Allüksuse pealik kutsub kahe kuu jooksul pärast tema ametisse nimetamist kokku esimese üldkoosoleku, kus valitakse allüksuse juhatus.
(11) Üldkoosoleku korraldamisel järgitakse käesoleva põhimääruse paragrahvi 27 lõigete 3 kuni 8 ja paragrahvi 31 nõudeid käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi arvestades.
 
§ 15. Allüksuse sisemise üksuse moodustamine
(1) Allüksuse sisemise üksuse loomiseks esitab allüksuse juhatus põhjendatud ettepaneku koos üksuse pealiku kandidaadi nimega malevapealikule.
(2) Malevapealik lähtudes allüksusele pandud ülesannetest moodustab käskkirjaga allüksuse sisemise üksuse ja määrab sellele pealiku.
 
§ 16. Allüksuse reorganiseerimine
(1) Allüksuse reorganiseerimine on tema vormi muutmine seoses allüksuse liikmeskonna vähenemine miinimum nõudest väiksemaks.
(2) Kui allüksuse liikmeskond väheneb kehtestatud miinimumsuurusest väiksemaks, arutab üldkoosolek järgmise kalendriaasta korralisel üldkoosolekul allüksuse reorganiseerimist üheks või mitmeks maleva vahetus alluvuses olevaks allüksuseks ning otsustavad millist nime võiks allüksus kanda.
(3) Üldkoosoleku juhataja edastab üldkoosoleku otsuse allüksuse reorganiseerimise kohta malevapealikule.
(4) Malevapealik esitab 14 tööpäeva jooksul, arvates üldkoosoleku otsuse saamisest, Kaitseliidu ülemale põhjendatud taotluse allüksuse reorganiseerimiseks. Malevapealik edastab Kaitseliidu ülemale kandidaadi nime uue allüksuse pealikuks määramiseks.
(5) Uue allüksuse pealik kutsub kahe kuu jooksul pärast tema ametisse nimetamist kokku esimese üldkoosoleku, kus valitakse allüksuse juhatus.
(6) Üldkoosoleku korraldamisel järgitakse käesoleva põhimääruse paragrahvide 27 ja 31 nõudeid käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi arvestades.
 
§ 17. Allüksuse sisese üksuse reorganiseerimine
(1) Allüksuse sisemise üksuse reorganiseerimiseks esitab allüksuse juhatus põhjendatud ettepaneku malevapealikule.
(2) Malevapealik kinnitab 14 tööpäeva jooksul käskkirjaga, arvates allüksuse juhatuselt saadud ettepanekust, allüksuse sisemise üksuse reorganiseerimise.
 
§ 18. Allüksuse nime muutmine
(1) Allüksuse nime muutmiseks teeb allüksuse juhatus malevapealikule põhjendatud ettepaneku.
(2) Malevapealik esitab 14 tööpäeva jooksul, arvates allüksuse juhatuselt ettepaneku saamisest, Kaitseliidu ülemale põhjendatud taotluse allüksuse nime muutmiseks.
(3) Allüksuse nime muutmine kinnitatakse Kaitseliidu ülema käskkirjaga.
 
§ 19. Allüksuse tegevuse lõpetamine
(1) Allüksuse tegevuse lõpetamiseks teeb ettepaneku allüksuse üldkoosolek malevapealikule.
(2) Malevapealik esitab 14 tööpäeva jooksul, arvates üldkoosoleku otsuse saamisest, Kaitseliidu ülemale ettepaneku allüksuse tegevuse lõpetamiseks.
(3) Maleva juhatus teeb omaalgatuslikult allüksuse tegevuse lõpetamiseks ettepaneku Kaitseliidu ülemale juhul, kui:
1) allüksuse loomise aluseks olevad asjaolud on ära langenud ja allüksuse üldkoosolek ei ole teinud allüksuse tegevuse lõpetamiseks ettepanekut asjaolude ilmnemisele järgmise kalendriaasta korralisel üldkoosolekul.
2)  kahe aasta jooksul on üle 50 protsendi allüksuse liikmete passiivsusest tekkinud olukord, kus allüksus ei suuda temale pandud ülesannete täitmist tagada.
(4) Enne allüksuse tegevuse lõpetamise ettepanekut kuulab maleva juhtus ära allüksuse juhatuse arvamuse.
(5) Allüksuse tegevus lõpetatakse Kaitseliidu ülema käskkirjaga.
  
4. peatükk
ALLÜKSUSTE ÜLESANDED JA VASTUTUSPIIRKOND,
ALLÜKSUSE JUHTIMINE
 
§ 20. Malevapealiku administratsiooni ülesanded
(1) Malevapealiku administratsiooni ülesanded on:
1) koostöö arendamine täidesaatva riigivõimu asutusega ja kohaliku omavalitsuse üksusega, eraettevõtetega ja füüsiliste isikutega;
2) maleva kogukondliku ja seltskondliku tegevuse arendamine;
3) Naiskodukaitse tegevuse korraldamine Naiskodukaitse ringkonna tasandil;
4) Noorte Kotkaste tegevuse korraldamine maleva tasandil;
5) Kodutütarde tegevuse korraldamine Kodutütarde ringkonna tasandil;
6) võitlusgrupi administreerimine, planeerimine ning väljaõppe läbiviimine.
(2) Malevapealiku administratsiooni kuuluvad tegevliikmest malevapealiku abi, Naiskodukaitse instruktor, Noorte Kotkaste instruktor, Kodutütarde instruktor, võitlusgrupi kontaktisik ja maleva erialase või valdkondliku tegevuse erialapealik. Malevapealiku administratsioonil puuduvad alalised liikmed.
(3) Malevapealiku abi:
1) on Kaitseliidu tegevliige;
2) on kõrgete kõlbeliste väärtustega, omab oma ametiülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti, kogemusi ja kompetentsi ning nimetatakse ametikohale ja vabastatakse ametikohalt Kaitseliidu ülema kehtestatud korra alusel;
3) ülesanne on riigikaitse laia käsitluse raames koordineeritult maakaitseringkonna CIMICuga tsiviil-militaarkoostöö kriisi- ja sõjaajaks kerksuse tagamiseks, mittesõjalise koostöö arendamine maleva vastutuspiirkonnas paiknevate täidesaatva riigivõimu asutusega ja kohaliku omavalitsuse üksusega, eraettevõtetega ja füüsiliste isikutega ning maleva kogukondliku ja seltskondliku tegevuse arendamine.
(4) Täpsemad malevapealiku abi ülesanded määrab malevapealik maleva juhatuse ettepanekul käskkirjaga.
(5) Malevapealiku abiks ei saa olla kaitseliitlane, kes on määratud Kaitseliidu struktuuriüksuses allüksuse pealiku ametikohale või on tegevväelane või Kaitseliidus töötav töötaja.
(6) Naiskodukaitse instruktor:
1) on Naiskodukaitse tegevust ringkonna tasandil korraldav Naiskodukaitse instruktor;
2) allub malevapealikule administratiivselt e. töökorralduslikult (malevapealik määrab Naiskodukaitse instruktorile töö tegemise asukoha, aja ja töövahendid. Siinjuures kontrollitakse, kas kasutada antud vara kasutatakse heaperemehelikult ja sihtotstarbeliselt.);
3) allub Naiskodukaitse esinaisele teenistuslikult (esinaine määrab instruktorile ülesanded ja kontrollitakse nende täitmise kvaliteeti ja tähtaegsust. Samuti tutvustatakse töökorraldusreegleid jmt. ning kontrollitakse nende täitmist.).
(7) Naiskodukaitse instruktori täpsemad tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis, mille kehtestab Naiskodukaitse esinaine. Enne ametijuhendi kehtestamist tuleb see kooskõlastada malevapealikuga.
(8) Noorte Kotkaste instruktor:
1) on Noorte Kotkaste tegevust maleva tasandil korraldav Noorte Kotkaste instruktor;
2) allub malevapealikule administratiivselt e. töökorralduslikult (malevapealik määrab Noorte Kotkaste instruktorile töö tegemise asukoha, aja ja töövahendid. Siinjuures kontrollitakse, kas kasutada antud vara kasutatakse heaperemehelikult ja sihtotstarbeliselt.);
3) allub Noorte Kotkaste peavanemale teenistuslikult (peavanem määrab instruktorile ülesanded ja kontrollitakse nende täitmise kvaliteeti ja tähtaegsust. Samuti tutvustatakse töökorraldusreegleid jmt. ning  kontrollitakse nende täitmist.).
(9) Noorte Kotkaste instruktori täpsemad tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis, mille kehtestab Noorte Kotkaste peavanem. Enne ametijuhendi kehtestamist tuleb see kooskõlastada malevapealikuga.
(10) Kodutütarde instruktor:
1) on Kodutütarde tegevust ringkonna tasandil korraldav Kodutütarde instruktor;
2) allub malevapealikule administratiivselt e. töökorralduslikult (malevapealik määrab Kodutütarde instruktorile töö tegemise asukoha, aja ja töövahendid. Siinjuures kontrollitakse, kas kasutada antud vara kasutatakse heaperemehelikult ja sihtotstarbeliselt.);
3) Kodutütarde peavanemale teenistuslikult (peavanem määrab instruktorile ülesanded ja kontrollitakse nende täitmise kvaliteeti ja tähtaegsust. Samuti tutvustatakse töökorraldusreegleid jmt. ning kontrollitakse nende täitmist.).
(11) Kodutütarde instruktori täpsemad tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis, mille kehtestab Kodutütarde peavanem. Enne ametijuhendi kehtestamist tuleb see kooskõlastada malevapealikuga.
(12) Võitlusgrupi kontaktisiku täpsemad tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendis, mille kinnitab Kaitseliidu ülem käskkirjaga.
(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6, 8 ja 10 märgitud isikuga viib arengu- ehk tulemusvestluse läbi struktuuriüksuse juht, kes kehtestab temale ametijuhendi. Arengu- ehk tulemusvestluse läbiviimisel annab malevapealik eelpool mainitud isiku kohta hinnangu tema poolt täidetud ülesannetele. Hinnang esitatakse Kaitseliidu ülema poolt määratud personalivestluste keskkonnas. Arengu- ehk tulemusvestlust läbiviiv struktuuriüksuse juht peab võtma arvesse malevapealiku poolt esitatud hinnangut järgmise perioodi planeerimisel.
(14) Maleva erialase või valdkondliku tegevuse erialapealiku ülesanded kehtestab Kaitseliidu ülem.
(15) Allüksuse erialase või valdkondliku tegevuse erialapealiku ülesanded kehtestab malevapealik.
 
§ 21. Maleva staap
(1) Maleva staap on malevapealiku tööorgan, mis nõustab, juhendab, koordineerib, kontrollib ja toetab maleva allüksuste tegevust. Staabil puuduvad alalised liikmed.
(2) Maleva staapi juhib maleva staabiülem. Staabiülema ülesanded on sätestatud ametijuhendis.
(3) Maleva staabiülem allub otse malevapealikule.
(4) Maleva staabi ülesanded, struktuuri ja koosseisu määratakse Kaitseliidu ülema käskkirjaga.
 
§ 22. Allüksuse ülesanded ja vastutuspiirkond
(1) Käesoleva põhimääruse paragrahvi 12 lõike 1 punktides 3 kuni 5 nimetatud allüksusel on oma territoriaalses või funktsionaalses vastutuspiirkonnas järgmised ülesanded:
1) allüksuse liikmetele sõjaväelise ja muu väljaõppe korraldamine;
2) liikmete valmisoleku tagamine allüksusele antud ülesannete täitmiseks;
3) liikmete värbamise ja arvestuse korraldamine;
4) kogukondliku ja seltskondliku tegevuse korraldamine;
5) Kaitseliidu positiivse nähtavuse suurendamine, sh teavitustöö korraldamine;
6) omatulu haldamine oma pädevuse piires;
7) muude malevapealiku antud ülesannete täitmine.
(2) Allüksuse vastutuspiirkond kinnitatakse maleva juhatuse ettepanekul malevapealiku käskkirjaga.
 
§ 23. Allüksuse pealik
(1) Allüksust juhib pealik, kes allub vahetult malevapealikule.
(2) Allüksuse pealiku nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt Kaitseliidu ülem malevapealiku ettepanekul, kuulates ära allüksuse juhatuse arvamuse.
(3) Allüksuse abi ametikohale nimetamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kandidaat on kõrgete kõlbeliste väärtustega, omab oma ametiülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti, kogemusi ja kompetentsi.
(4) Allüksuse pealik:
juhib ja esindab allüksust oma pädevuse piires;
korraldab üldkoosoleku poolt kinnitatud tegevuskava täitmist;
täidab malevapealiku korraldusi ja viib ellu allüksuse juhatuse otsuseid;
korraldab allüksuse väljaõpet ja muud õppetööd;
valitseb malevapealiku otsusel allüksusele ja liikmetele antud relvi, laskemoona ja muud sõjalist varustust;
teeb malevapealikule ettepaneku allüksusele alluva üksuse pealiku ametikohale nimetamiseks ja ametikohalt vabastamiseks;
vastutab allüksustele ja selle üksustele püstitatud ülesannete nõuetekohase täitmise eest;
kutsub kokku moodustatud allüksuse esimese üldkoosoleku;
korraldab allüksuse asjaajamist koostöös malevapealiku ja maleva staabiga;
korraldab allüksusele vahetult alluva üksuse üle järelevalvet koostöös malevapealiku ja maleva staabiga;
korraldab uute liikmete värbamist;
kaasab allüksuse liikmeid maleva ja allüksuse tegevustesse;
korraldab arvestuse pidamist allüksuse liikmete ja nende aktiivsuse üle;
ergutab ja esitab ergutamiseks või tunnustamiseks allüksuse liikmeid;
määrab allüksuse liikmetele distsiplinaarkaristusi vastavalt pädevusele või teeb juhatusele ettepanekuid Kaitseliidu kodukorra alusel meetmete kohaldamiseks;
korraldab allüksuse sisekommunikatsiooni ja teavitustööd;
suurendab Kaitseliidu positiivset nähtavust ühiskonnas;
annab oma pädevusele vastavalt käske ning kirjalikke ja suulisi korraldusi;
korraldab allüksuse vahelist koostööd Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde allüksustega;
annab malevapealikule ja allüksuse üldkoosolekule aru allüksuse tegevusest;21) täidab muid malevapealiku antud ülesandeid.
(5) Allüksuse pealiku äraolekul asendab teda allüksuse pealiku abi. Mitme allüksuse pealiku abi olemasolul, asendab allüksuse pealiku abi, kes on määratud allüksuse juhatusse.
 
§ 24. Allüksuse pealiku abi
(1) Allüksuse pealikul on abi, kelle nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt malevapealik allüksuse pealiku ettepanekul. Allüksuse pealikul võib olla kuni kaks abi (N: erialase ja valdkondliku vastutusega eestvedaja, mittesõjalise väljaõppe koordineerija ja läbiviija).
(2) Allüksuse pealiku abi peamiseks ülesandeks on koordineeritult malevapealiku abiga koostöö edendamine allüksuse ning kohaliku elanikkonna ja omavalitsuse vahel ning allüksuse seltskondliku elu korraldamine.
(3) Allüksuse pealiku abi täpsemad ülesanded määrab allüksuse pealiku ettepanekul malevapealik allüksuse pealiku abi ametikohale nimetamisel.
(4) Allüksuse abi ametikohale nimetamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et kandidaat on kõrgete kõlbeliste väärtustega, omab oma ametiülesannete täitmiseks vajalikku autoriteeti, kogemusi ja kompetentsi.
 
 
5. peatükk
ALLÜKSUSE kollegiaalse organi moodustamine, juhtorgani ülesanded, juhtorgani liikmeks saamine ja liikme volituste kestus 
§ 25. Allüksuse kollegiaalne juhtimine
Käesoleva põhimääruse paragrahvi 12 lõike 1 punktides 3 kuni 5 nimetatud allüksus on vabatahtlike juhtimisel toimiv kollegiaalseid juhtorganeid omav iseseisva teovõimega üksus.
 
§ 26. Allüksuse kollegiaalsed organid
Allüksuse kollegiaalsed organid on:
2) allüksuse juhatus;
3) allüksuse revisjonikomisjon.
 
§ 27. Allüksuse üldkoosolek
(1) Allüksuse üldkoosolek on allüksuse esindusorgan, mis koosneb malevapealiku käskkirjaga allüksusesse määratud tegevliikmest ja selle pealikust ning tegevliikmest auliikmeks valitud isik (edaspidi üldkoosoleku liige).
(2) Allüksuse üldkoosolek:
1) arutab allüksuse tegevusse puutuvaid üldküsimusi ja annab nende kohta arvamuse;
2) kinnitab allüksuse tegevuskava;
3) kinnitab allüksuse omatulu eelarve;
4) valib allüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmed ning ühe asendusliikme;
5) võib kutsuda tagasi juhatuse või revisjonikomisjoni liikme, kui liige ei täida oma ülesandeid või ei saa oma ülesannetega hakkama;
6) valib allüksuse esindajad ja asendusliikme maleva esindajatekogusse;
7) võtab teadmiseks revideerimisaruande ning annab omapoolse hinnangu revisjonikomisjoni tegevusele;
8) teeb maleva juhatusele ettepaneku maleva auliikme kandidaadi esitamiseks maleva esindajatekogule;
9) arutab allüksuse kogukondlikke ja seltskondlikke tegevusi;
10) kuulab ära allüksuse juhatuse ja allüksuse pealiku aruande ning annab omapoolse hinnangu juhatuse ja pealiku tegevusele;
11) võtab teadmiseks malevapealiku ettekande.
(3) Juhul, kui üldkoosolek otsustab revisjonikomisjoni mitte moodustada või selle tegevuse lõpetada, tuleb üldkoosolekul teha maleva esindajatekogule ettepanek allüksuse üle järelevalve teostamise ülesande määramiseks maleva revisjonikomisjonile. Ettepaneku heakskiitmisel esindajatekogu poolt läheb allüksuse üle järelevalve teostamise ülesanne maleva revisjonikomisjonile. Esindajatekogult heakskiidu mittesaamisel, tuleb üldkoosolekul moodustada revisjonikomisjon hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates esindajatekogu otsuse tegemisest.
(4) Allüksuse üldkoosoleku korraldab allüksuse juhatus. Allüksuse üldkoosoleku koosolekud on korralised ja mittekorralised. Üldkoosoleku korraline koosolek peetakse üks kord aastas ajavahemikul 1. veebruar kuni 1. märts. Üldkoosoleku mittekorraline koosolek korraldatakse käesoleva lõike 2 punktides 3 kuni 5 märgitud otsuse tegemiseks.
(5) Üldkoosoleku päevakorra valmistab ette ja kinnitab allüksuse juhatus.
(6) Üldkoosoleku kokkukutsumisest ning päevakorrast ning muudest koosoleku läbiviimiseks vajalikest dokumentidest teavitatakse allüksuse tegevliikmeid vähemalt 14 kalendripäeva ette.
(7) Üldkoosolekut juhatab allüksuse juhatusse kuuluv allüksuse pealiku abi ja üldkoosoleku poolt allüksuse tegevliikmete hulgast valitud abijuhataja. Allüksuse pealik, allüksuse valitud juhatuse liikmed, allüksuse revisjonikomisjoni liikmed osalevad koosolekul hääleõigusega. Malevapealikul, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindajal, noorliikmel ja toetaja liikmel on koosolekul sõnaõigus.
(8) Allüksuse üldkoosoleku kvooruminõue on sätestatud Kaitseliidu keskkogu poolt kinnitatudKaitseliidu koosolekute pidamise korras.
(9) Üldkoosolekul võib allüksuse liige oma hääle andmiseks kasutada esindajat. Üks esindaja võib esindada kuni kolme liiget. Esindamine toimub lihtkirjaliku volikirja alusel, mis lisatakse üldkoosoleku protokollile ja on üldkoosoleku protokolli lahutamatu osa.
(10) Allüksuse üldkoosoleku otsused viib ellu allüksuse juht. Kui allüksuse juht ei nõustu üldkoosoleku otsusega, siis tuleb küsimus arutusele struktuuriüksuse juhatuse järgmisel koosolekul, mille otsus loetakse lõplikuks, kui koosolekust võtab osa struktuuriüksuse juht või teda asendav isik ning vähemalt pool juhatusse valitud liikmetest.
 
§ 28. Allüksuse esindajatekogu
(1) Allüksuse esindajatekogu on allüksuse esindusorganiks juhul, kui liikmete arvu rohkuse, eriolukorra, erakorralise seiskorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra tõttu ei ole võimalik üldkoosolekut kokku kutsuda.
(2) Allüksuse esindajatekogusse kuulub allüksusele vahetult alluva üksuse pealik oma ametikoha järgi ja sellest üksusest 10-ne liikme kohta üks valitud esindaja.
(3) Allüksuse alluvast üksuses valitakse oma koosolekul selle tegevliikmete hulgast 10-ne liikme kohta 1 esindaja, mille kohta annavad liikmed oma nõusoleku.
(4) Allüksuse esindajakogusse valitud esindaja nimi ja nõusolek esitatakse pärast tema valimist viivitamatult allüksuse juhatusele.
(5) Allüksuse esindajatekogu kutsub kokku allüksuse pealik malevapealiku nõusolekul.
(6) Allüksuse esindajatekogul osaleb allüksuse pealik, allüksuse pealiku abi, allüksuse valitud juhatuse liikmed, revisjonikomisjoni liikmed hääleõigusega. Malevapealikul, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde esindajal on esindajatekogul sõnaõigus.
(7) Allüksuse esindajatekogu pädevuse ulatus on samasugune allüksuse üldkoosolekuga.
(8) Allüksuse esindajatekogu koosolek korraldatakse samadel tingimustel, mis allüksuse üldkoosoleku puhul.
 
§ 29. Allüksuse juhatus
(1) Allüksuse juhatus on allüksuse juhtorgan, kuhu kuuluvad ametikoha järgselt allüksuse pealik ja allüksuse pealiku abi ning kolm valitavat allüksuse tegevliiget, kes valitakse tegevliikmete hulgast allüksuse üldkoosoleku poolt.
(2) Juhul, kui allüksuse pealikul on kaks abi, määrab allüksuse pealik allüksuse juhatusse ühe abidest.
(3) Allüksuse juhatus:
hoolitseb allüksuse sissetulekute eest;
teeb ettepanekuid allüksuse majandustegevuse korraldamiseks, esitades üldkoosolekule kinnitamiseks tegevuskava ja omatulu eelarve;
kasutab omatulu lähtudes Kaitseliidu keskjuhatuse poolt kinnitatud riigieelarvevälise tulu kasutamise korrast, üldkoosoleku poolt kinnitatud omatulu kasutamise suunistest ja tegevuskavas ettenähtud eesmärkidest;
teeb malevapealikule ettepanekuid maleva allüksuste struktuuri ajakohastamiseks;
teeb malevapealikule ettepaneku allüksuse erialase või valdkondliku tegevuse erialapealiku määramiseks või isiku ametikohalt vabastamiseks;
annab maleva juhatusele arvamusi liikmete vastuvõtmiseks ja malevapealikule arvamusi liikmete väljaarvamiseks;
annab allüksuse pealikule juhiseid allüksuse kasutuses oleva vara valitsemiseks, välja arvatud relvad, laskemoon ja muu sõjaline varustus;
arutab allüksuse üldtegevust puudutavaid küsimusi;
lepib kokku toetajaliikme kohustuse toetuse andmisel;
teeb ettepanekuid allüksuse sümboolika kehtestamiseks;
tunnustab liikmeid või kohaldab Kaitseliidu kodukorras sätestatud meetmeid rikkumiste korral;
korraldab allüksuse kogukondlikke ja seltskondlikke üritusi;
koostab allüksuse tegevusaruande;
täidab teisi õigusaktides sätestatud ülesandeid.(4) Allüksuse juhatuse koosolekud liigituvad korraliseks ja mittekorraliseks. Allüksuse juhatuse korralise koosoleku kutsub kokku allüksuse pealik vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui neli korda aastas. Mittekorralise juhatuse koosoleku saab kokku kutsuda, kui seda nõuavad kolm valitud juhatuse liiget. Sellisel juhul esitatakse allüksuse pealikule arutamisele tuleva juhatuse koosoleku päevakord.
 
§ 30. Allüksuse revisjonikomisjon
(1) Allüksuse revisjonikomisjon on allüksuse järelevalveorgan, mis teostab järelevalvet allüksuse juhatuse  tegevuse üle.
(2) Allüksuse revisjonikomisjon on aruandekohustuslik (revideerimisaruande esitamine) allüksuse esindusorgani ees.
(3) Allüksuse revisjonikomisjon juhindub revideerimisel Kaitseliidu keskkogu poolt kehtestatud Kaitseliidu revideerimiskorrast ja selles määratud ulatuses.
(4) Allüksuse revisjonikomisjon koosneb vähemalt kolmest allüksuse esindusorgani poolt valitud allüksuse tegevliikmest ja ühest asendusliikmest.
(5) Allüksuse revisjonikomisjoni otsuse põhjal võivad revideerimist teostada ka üksikud komisjoni liikmed.
 
§ 31. Kollegiaalse organi koosoleku pidamine
Kollegiaalse organi koosoleku korraldamisel tuleb juhinduda Kaitseliidu keskkogu poolt kehtestatud Kaitseliidu koosolekute pidamise korrast.
  
 
6. peatükk
ALLÜKSUSE kollegiaalse organi liikme volituste kestus 
§ 32. Allüksuse kollegiaalse organi liikme volituste kestvus
(1) Allüksuse üldkoosoleku liikme volitused lõppevad tema allüksuse vahetamisega või Kaitseliidu liikmesuse lõppemisega.
(2) Allüksuse esindajatekogu esindaja esindusõigus, valitava juhatuse ja revisjonikomisjoni liikme volitused on kolm aastat.
(3) Allüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni asendusliikme volitused on kolm aastat. Liikme valimine toimub igal aastal. Liikmeid võib tagasi valida.
(4) Juhul, kui samaaegselt peaks lahkuma kaks sama staažiga liiget, siis heidetakse nende vahel liisku lahkuja määramiseks. 
 
§ 33. Allüksuse kollegiaalse organi liikme volituste pikenemine
Allüksuse juhatuse ja revisjonikomisjoni valitud liikme ja asendusliikme volitused pikenevad, kui nad lõpeksid ajal, mil takistav asjaolu ei võimalda allüksuse esindusorganil allüksuse juhatuse või revisjonikomisjoni liikme ja asendusliikme valimisi läbi viia. Valimised peavad toimuma hiljemalt kuue kuu jooksul, arvates takistava asjaolu äralangemisest.