Teksti suurus:
A A A

Võrumaa malev

 
 08.09.1917  loodi kodanikualgatuse korras Võrumaa omakaitse: pealik hr Karl Ottensenn.
Seda kuupäeva loetakse maleva asutamisajaks

 5.12.1918 lõid Vabadussõja esimene lahingu lõunarindel Nõnova juures
 Võru kaitseliitlastest gümnasistid malevapealiku kapten Friedrich Vreemanni juhtimisel

 Pärast vabadussõda leidsid poliitikud, et Kaitseliit pole enam vajalik ja selle      tegevus raha puudusel soikus.
12.1924. toimunud enamlaste  riigipöördekatse järel hakkas  Kaitseliit kiiresti arenema.   30- aastate lõpus kuulus  Võrumaa malevasse  üle 2500 kaitseliitlase.
 
 
17. juuni 1940 Ühe esimese asjana peale Eesti okupeerimistsaadeti Vene võimude poolt laiali Kaitseliit ja alustati kaitseliitlaste represseerimist.Maleva kauaaegne pealik, major Heljuste küüditati Siberi vangilaagrisse.
                                                                                                                                                                                                 Võrumaa Malev taastati 20. märtsil 1990  tolleaegse linnapea hr. Enn Tupp´i eest-võtmisel. Maleva pealikuks valiti hr. Kalju Rohtlaan.
 
 
    
                             
      28.04. 1992 arvati Kaitseliit Kaitsejõudude koostisosaks.

      Alates 05.05.1992 jätkas malev tegevust oma ajaloolises majas Karja tänaval.

     1994. aaastal taastati Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde tegevus.



HUVITAVAT INFOT VÕRUMAA KOHTA:
Elanike arv maakonnas: 33 426 (01.01.2014)
Võrumaal on maismaapiir kahe välisriigiga: Venemaaga 66 km ja Lä-tiga 101 km
 
Võrumaa kannab täiesti õigustatult rekordiomaniku tiitlit mitmete Eestimaa looduse tippmarkide osas. • Baltimaade kõrgeim mäetipp – Suur Munamägi (318 m) • Suurima suhtelise kõrgusega kuppel – Vällamägi (304 m) • Sügavaim järv – Rõuge Suurjärv (38 m) • Kõige kõrgemal asuv veekogu Eestis – Tuuljärv (257 m) • Sügavaim ürgorg – Küti-org (kuni 70 m) • Suurima langusega jõgi – Piusa • Kõrgeimad liivakivipaljandid Piusa jõe ääres – Härma müürid Lindora lähedal (43 m) • Pikim jõgi – Võhandu (162 m) • Eesti jämedaim tamm – Tamme-Lauri tamm (ümbermõõt 8 m) • Eesti lõunapoolseim tipp – Naha küla